Alustuseks käisime Ikevaldi kunagises lasteaias. Ega täpselt ta isegi täpselt teadnudki, kas on tegemist on õige lasteaiaga, kuni üks kasvataja särasilmi tema juurde kargas! Samuti külastasime eriti ägedat kogukonda Eesti Maja, kus tädi Reet meid toredasti vastu võttis.
Edasi mindi Santa Monica randa, kus võis kohata taas toredaid inimesi musitseerimas:
Õhtul läksime Beverly Hills Playhouse`i, Skyline teatrisse, Sirly näitlemistundi vaatama, kus Sirly pidi oma tseenikaaslasega etendama lesbilisi armukesi, kellest ühel oli tõsine narko probleem. Pärast stseeni järgnes pikk ja sügavutiminev arutelu õppejõu poolt, kus toodi välja erinevaid õppetunde ning nüansse. Ääretult põnev oli kuulata teisest valdkonnast inimesi sügavuti analüüsimas selliseid asju, mille peale ise eales ei tulekski tavavaatajana.
Lisaks näitlemispõhistele õppetundidele pöörati tähelepanu mõtetele, mis võivad käia ükskõik millise valdkonna kohta. Hollywoodis, kus on konkurents meelelahutuses nii tugev, on igasugune käitumine oluline.
Mõned mõtted õppejõult:
"Professionals must be able to work on their own. It's sink or swim - and if you wanna swim, you gotta be ready!" - Professionaalid peavad olema valmis töötama endaga. Sinu ettevalmistusest võib oleneda see, et kas kukud läbi või pääsed edule, sest filmide tegemisel tuleb tihti ette, et aega on väga vähe ning tuleb väga kiiresti koheneda ja tegutseda. Keegi ei hakka sinu järgi ootama.
"It's not about the talent - it's the attitude" - Asi pole talendis, asi on suhtumises! Tihtipeale on palju olulisem see, et milliseid töötamise harjumusi ja väärtusi inimene omab, kui see, kui andekas ta on.
"Lazyness - unwillingness to confront yourself" - Laiskus on suutmatus panna end tegema asju, mida peaksid tegema. Kui oled lubanud midagi teha kellelegi või endale, siis ei saa olla vabandusi. Edukad inimesed suudavad end distsiplineerida ning panna tegema asju, siis kui neid peab tegema - olenemata sellest, kas nad tahavad seda teha või mitte.
Pärast Sirly etendust kiirustasime Beverly Hillsi kohvikusse, et kohtuda Andrew-ga. Andrew on viimased 13 aastat töötanud maailma suurimas talendiagentuuri WilliamMorris, kes tegeleb suurimate A-klassi artistidega nagu Lady Gaga, Kings of Leon, Van Halen, Lynyrd Skynyrd jne. Ettevõttel on 4 kontorit üle maailma ning nende heaks töötab üle 700 agendi.
Enne kui Andrew läks agentuuri tööle mängis ta üle 10 aasta basskitarri, reisides ning andes kontserte erinevate punk ja rokkansamblitega üle Ameerika. Vahetult enne WilliamMorrisesse tööle minemist kandideeris ta tulevase Linkin Parki (sellel hetkel kandes nime Xero) koosseisu, kus jäi ta teisele kohale. Minnes tööle agentuuri ning teades antud bändi manageri, sai ta teada pool aastat hiljem, et antud bändi oli just oma esimese albumi välja andnud ning müünud esimesel nädalal 650 000 plaati USA-s.
Andrew, kui mehega, kes teab muusikatööstust läbi ja lõhki, oli tõesti huvitav rääkida. Rääkisime erinevate artistide hoiakutest ning selle mõjust karjäärile, uuest muusikatööstusest ning sündmuste / festivalide korraldamisest. Kahetunnist vestlus kokku võtta on raske, kuid kolm olulist punkti tooks siiski välja:
1) Artistid, kes tahavad edukad olla, peavad olema oma suhtumiselt sõbralikud, koostööaltis ning avatud erinevatele lahendustele. Näiteks Linkin Parki bändimehi peetakse siiamaani üheks väga sõbralikuks ansambliks. Nad ise ütlevad "Yes we are rockstars, but we are also cool." Seega, kui sa päris Van Halen pole, siis ei saa sa lubada endale igasuguseid jante, mis tekitavad peavalu manageridele, promootoritele, ajakirjanikele ning muudele huvirühmadele. Või tegelikult saad. Kõik on valikute küsimus :)
2) Muusikatööstus on muutunud. Plaadifirmad ei oma enam sellist rolli nagu kunagi omasid. Enam ei ole füüsiline plaat ainuke meedium, mille kaudu muusikat levitada (uued programmid nagu Spotify jt)- seega ei ole plaadifirmadel nii suur kontroll, kui on olnud senini. Plaadifirmad huvitatud valmistoodangust (album, kujundus ja üleüldine pakett), mida nad saaksid levitada, et seda turustada. Samas on artistidel tunduvalt suurem roll oma karjääri loomises ja enda turundamises. Kui varasemalt ostsid plaadifirmad artistilt oma materjali õigused, siis praeguses seisus ei soovita seda Andrew teha mitte mingil juhul. Võimalus on anda ära osa turustamise osalusest mingil turul, kuid kindlasti mitte õigusi ise.
3) Sündmuste ja kontserdite korraldus on spekuleerimine. Tema oma karjäääri jooksul ei ole näinud ühtegi täiesti edukat kontserdikorraldajat, kuna alati on tegemist spekuleerimisega - kas mingitel tingimustel õnnestub kontsert rahaliselt või mitte. Kontserdite edukus on üpris artistipõhine - millise artistiga läheb õnneks, millisega mitte.
Palju palju mõtteid. Lootsime, et saame minna tema kontorisse järgmisel päeval, kuid seekord jäi see kahjuks ära tema tiheda ajagraafiku tõttu. Järgmine kord aga kindlasti :)
Mis mõtted sul tekkisid seoses antud mõtetega selle postituses? Anna meile teada!
Stay tuuuuuuneeeed!
No comments:
Post a Comment