Sunday, March 4, 2012

Mis võib juhtuda siis, kui koputad võhivõõra ameeriklase uksele...

Nooo...
Põhimõtteliselt oli lugu selline: Eile lahkusime LA-st, pidime jõudma tagasi Arizonasesse millalgi öösel ja jõudma rendiauto tagastada juba kell 06:00 hommikul ja edasi suunduma lennujaama New Yorki lennule. Seega hotelli bookimine tundus suht mõttetu. Pigem plaanisime aega panustada ööelule ja livedele.
Vips võttis ühendust Jess`iga, kes on bassimees bändist Dr bones, kelle live`i viimasel ööl enne LA-sse minekut kuulamas käisime, et uurida, kas ka sel õhtul kuskil miskit toimub.
Dr Bones on äge bänd. Oleme ostnud reisi jooksul erinevaid CD-sid, kuid nende bändilt kingituseks saadud CD-d oleme kuulanud ülekõige!
Jess kutsus meid Phoenix`is asuvasse kunstipärasesse pubisse "Conspire". Aga kuna 6h sõitu kiirteel on paras GTA, siis jõudsime shoppingu ja muude "pausidega" Arizonasesse alles südaöö paiku.
Siin alustavad bändid suht vara juba. Seega kui kohale jõudsime oli bänd juba lõpetanud. Jess`i ja teisi ei näinudki. Aga elu tänaval käis täies hoos. See oli selline kunstipärane & hipilik tänav- kõikjal erilised kunstilised maalingud, robotite näitus- avatud olid erivad peokohad, kus mängisid bändid, räppisid räpparid, kuid mis meenutasid pigem sellist tüüpilist usa "majapidu", kui avaliku ürituse kohta. Põikasime sisse siia-sinna, kuid rahvast oli liiga palju, seal oli suht võimatu olla...
Siis tänaval tutvusime mingite bändimeestega, kes oma asju kokku korjasid. Kutsuti kuskile lähedal asuvasse kohta peole, kus jämmida ja mussi teha Ja kuna meil mingeid "öiseid" konkreetseid plaane polnud, siis why not :D Saime aadressi ja peale natukest ringivaatamist veel sel kunstitänaval, suundusimegi juhendatud aadressile.
Kõik oli vaikne. Maja ees oli vaikne ja sees paistis ka üsna.. Koputasime uksele "Is Forest & Chase here?" - "No but I`m Jason, come in!" Aadress ja kõik asjad olid õiged, maja kirjeldus+ see, et neil pidi aias "metal tree" olema.. Ometi neid polnud ei bändimehi, ega kedagi...
Majas käis mingi väiksem "istumine" Jason,Gil ja keegi mustanahaline vanem mees, kelle nime oleme kogemata juba unustanud...
Meid kutsuti sisse, tutvustati maja, küsiti, uuriti.. ja niisama lihtsalt pakuti öömaja, dušši ja hommikusööki.
Tegelikult olime sisse astunud ju täiesti võhivõõra inimese koju! Uskumatu lahkus! Oleme Jasonile ja ta sõpradele väga tänulikud.
Jason on tätoveerija ja maja kuhu sisse jalutasime, on tema stuudio- hästi moodne ja kaasaegne, ilus, puhas, korralik...
Aga siis oli ka tagaaed- tagaaiast võis leida 1970 aasta vagunelamu, väli lava koos kõrgendatud trummipoodiumiga ja sisseehitatud PA süsteemiga! Siis oli väike aedik 2 KANAGA, kes istusid seal nagu solaariumis lambikeste soojuses peesitamas ja mini-kanala kõrvalt läks uks teise majja, kus Jason reaalselt elas.
*Chillisime veel veits ja võtsimegi pakkumise ööseks tema juurde jääda, vastu. Magasime neljakesi ühes suures voodis. "It`s not much but it`s better than in a car."
Yes it was.
Oleme tänulikud Jasonile tema külalislahkuse eest.
Nüüdseks peatume juba New yorkis ja kohe on minek Manhattanile!

No comments:

Post a Comment