Kui nüüd pildid sõnadesse panna, siis...

Ahhhoooiii!

Esimene päev LA-s ja pead põnevusest pungil! Ilm ei olnud küll nii imeline, kui Phoenix esialgu, kuid see ei hoidnud meid tagasi. Niisiis, esimene peatus –
Hollywood Bowl! Tegemist on ajaloolise kohaga, mis sarnaneb Lauluväljakule, kuid on kordades vingem oma geograafilise asetuse pärast ja akustika poolest. Või tundus see kõik nii põnev, sest tegelikult sellele alale keelasid sildid minna sellel hetkel? Kuid see ju, ei hoidnud meid tagasi


Hollywood Bowl on olnud Hollywoodi mäel juba 1922-st aastast ning mahutab 18 000 inimest istuma! Loomulikult oli meil vaja ju ülesse ronida ning kaeda suurt vaadet, ülevalt alla. Ja loomulikult, oli meil vaja täiest kõrist karjuda “OUUUUUUU”, et teada saada, kuidas vastu kajab. Ja ütleme nii, et kajas – nagu mitmevõlvilise kiriku all vibreeriv laul, kuigi tegemist on ju välilavaga! Müts maha arhitektidele siinkohal!

Edasi läksime Ike kooli – 32 tänava kooli, kus ta õppis esimeses klassis. Sellest on nüüdseks möödas 17 aastat ning võite ette kujutada imestunud pisikeste õpilaste nägusid mänguväljakul, kui kamp võõrast keelt rääkivaid inimesi triivib ringi nende territooriumil. Ühel veel silmad sära täis ning seletamas teistele, et vohh – siin tegin seda ning siin seda. Kuid taas, me ei lasknud ennast sellel häirida J Küll aga lasksime häirida end kohalikul turvamehel, kes palus meil lahkuda, sest puudus vastav luba territooriumi jälgimiseks. Õnneks olid juba parimad paigad vaadatud selleks ajaks!
Kõrval asus University of Southern California, kus õppisid Ike vanemad ning kuhu väikest Iket alatihti kaasa veeti. Tegemist on suuuure ülikoolilinnakuga, kus – oh üllatust – võis leida isegi meie armsa Eesti lipu! Ajaliselt küll veidi hilinenud iseseisvuspäevatervitus pilt tuleb siit:


Avastasime ülikooli alalt ka Frank Sinatra elule pühendatud näituse, kus olid väljas tema elu kirjeldavad faktid, tunnustused ja muu – eesotsa meeletu kuld ja hõbeplaatide kogumikuga, mis siras kõikidele muuseumikülastajatele esimese asjana otse näkku! Aukartust äratav, või mis?

Ike ja Siim otsustasid minna kaema õhtul veel legendaarset kontsertklubi, kus oli küll deathmetali sündmus parasjagu - kuid nagu ikka kombeks – ei lastud sellel ennast häirida
Whisky a Go Go on koht, mis on mänginud rolli mitmete California bändide eduloos. Mitmed vanakooli tuntud artistid on mänginud seal igal nädalal enne tuntuks saamist. Seal on mänginud bändid alates Led Zeppelinist, Jimi Hendrixist lõpetades Red Hot Chilipeppersi, Nirvana, Motley Crue jne jne jne. Täpsemalt koha ajaloost siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Whisky_a_Go_Go
Ehk siis neljasõnaga – aukartusest täiesti värisemapanev koht. Vaadates ringi seintele, mis voogasid meie signeeritud suurkujude piltidest ning hingates seda õhku, siis oli tunda, milline aura on sel kohal. See on selline tunne,mil üle keha veresooned hakkavad kokku tõmbama, nahal hakkab külm ning sisse tuleb eriline ärevus. Tunnike hiljem sa lahkud ning ukse peal viskab turvamees sulle respektirusika. Enda rusikat tema vastu põrutades ütled säravate kuid pea vesistavate silmadega:
“Dude, this plase if fucking awesome!”

Ja tema ütleb naeratades …
“I Know..”



Homme lähme Venice Beachile ja suurimasse pillipoodi, kus asub ka Rock Walk.
Stay tuned or be tuned!